Pooh Blog

“Öise vahtkonna” aktivistid on juba enne aprillirahutusi korduvalt erinevate õigusrikkumistega seadusesilma ette jäänud — alates liiklusrikkumistest kuni varguste ja naabrimehe autokummide läbitorkamiseni.

Maksim Revat on kahel korral karistatud pisivarguse eest. Näiteks 2004. aastal varastas ta Mustakivi keskusest 105 krooni eest viis pakki kassitoitu Kit-Kat ja pudeli šampooni, vahendab ajaleht MK Estonija “Reporterit”.

2007. aastal enne aprillisündmusi varastas Reva Vikerlase tänaval asuvast Humana kauplusest 195 krooni eest fliisi ja kaks pluusi. Mõlemal korral tunnistas Maksim Reva enda süüd ja talle mõisteti kaks rahatrahvi — 360 ja 600 krooni, millest esimene on siiani maksmata.

Aleksandr Korobov on karistatud seitsmel korral väärteokorras. Nendest kahel juhul on ta ületanud kiirust vahemikus 21-40 km/h. Karistuseks mõistetud rahatrahvid on tasutud. Maksu- ja tolliamet on talle koostanud kaks väärteoprotokolli — tollitõkendi identifitseerimisvahendi rikkumise või eemaldamise eest ja tollijärelvalve all oleva veose avamise eest. Ka need rahatrahvid on mees tasunud. Ülejäänud rikkumised on olnud liiklusalased ning alati on Korobov tunnistanud oma süüd ja tasunud rahatrahvid.

Andrey Andronov on kuuel korral karistatud, enamasti liiklusalaste rikkumiste eest. Andrey Andronovilt on seoses liiklusalaste rikkumistega juhiload karistusena ära võetud, kuid siiani jätkab ta sõitmist. Viimati karistas kohus teda mullu novembris seitsmepäevase arestiga seoses juhtimisõiguse puudumisega.

2003. aastal torkas Andronov naabermajas elava naabri sõiduauto kõik rehvid läbi. Andrey Andronov on tunnistanud oma süüd ja kahju heastanud. Politsei poolt koostati talle seoses sellega väärteoprotokoll ja määrati 300 krooni rahatrahvi.

Andrei Atškassov on karistatud salajase varguse eest suures ulatuses 1989. aastal. Mehele mõisteti tingimisi kolmeaastane vabadusekaotus kaheaastase katseajaga. Aprillirahutuste ajal loopis kividega majade aknaid puruks.

Kristiina Stepanovat karistati 1998. aastal varguse eest. Stepanova koos kaasosalisega võttis poest, kus ta töötas kaupu — juukselakke, toiduaineid, palsamit, deodorante, naiste hügieenitarbeid jne. Peale varguselt tabamist tunnistas Stepanova oma süüd.

Juri Žuravljov läbib praegu süüdistatavana kriminaalasja, milles on peategelaseks Dim Lucky (endine Dmitri Teslenko), kes sooritas läbi oma firmade käibemaksupettusi 33 miljoni krooni eest. Juri Žuravljovi kasutati nn tankistina, kes võttis oma arvelt sularaha välja.

Sergei Šelepov jäi 2007 aastal maksu- ja tolliametile vahele sellega, et tema sõiduauto paagis oli erimärgistusega kütus — sinine diisel. Hetkel menetlus käib.

Svetlana Kungurovat karistati väärteokorras 2006. aastal ning talle koostati rahatrahv 600 krooni. Hetkel on menetluses autoavarii, kust Svetlana Kungurova põgenes sündmuskohalt.

Notšnoi Dozori pressiesindaja Larissa Neštšadimova ütles MK Estonijale, et enamus infost ei vasta tegelikkusele, rikutud on süütuse presumptsiooni ja andmekaitseseadust. Lisaks on tema hinnangul tegu kohtu ja tunnistajate mõjutamisega. “Võimud tegelevad santaažiga, mis on jälestusväärne” leiab Neštšadimova. “Ning veelgi jälestusväärsem on see, et ajakirjanikud kasutavad ära eriteenistuste lekkimist, viisakas ühiskonnas antaks selle eest “hundipilet”.

Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimehe Remo Holsmeri hinnangul näitab linnaeelarve alalaekumine keskerakondliku linnavalitsuse laristavat juhtimisstiili.

“Eelarve puudujäägi põhjuseid tuleb otsida kuludest mitte tuludest. Kahjulikud korteritehingud, uus ülikallis elamuehitusprogramm ning hüppeliselt suurenevad kulud linna ajupesu osakonnas on vaid mõned “hooliva linnavalitsuse” näited,” märkis Holsmer ja lisas: “Keskerakondlik linnavalitsuse ei ole välja tulnud ühegi initsiatiiviga, kust kulusid võiks kokku hoida.”

Holsmeri hinnangul on suurimaks probleemiks aga see, et linnavalitsus läheb oma priiskamise ja hullamisega linnaelanike rahakoti kallale. “Kuidas muidu seletada hüppelist maamaksu ja parkimistasude tõusu, millest loodetakse saada eelarvesse täiendavalt üle 200 miljoni krooni,” lisas Holsmer.

Linna rasket finantsseisu iseloomustab lisaks eelnevate maksude tõstmisele ka see, et 2008. aasta eelarvega võtab linn 500 miljonit krooni laenu ja müüb 400 miljoni krooni eest linnavara. Kui need numbrid kokku lüüa, siis on linn alanud aastast jooksvalt üle 1 miljardi krooniga miinuses. “Hoolivast ja majanduslikult mõtlevast linnavalitsusest pole siinkohal mõtet unistadagi,” märkis Holsmer.

Holsmer nimetas eelarvelaekumist kommenteerides positiivseks seda, et füüsiliste isikute tulumaksu laekus linnakassasse natuke rohkem kui oli planeeritud.

Nüüd on siis läbi see pool aastat kestnud poliitiline akrobaatika Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees uue presidendi valimiste ümber. Diskussioon käis ENPA liikmete vahel selle üle, kuidas oleks võimalik ära hoida Venemaa esindaja Mihhail Margelovi valimine ENPA juhiks.

Varasemate fraktsioonide vahel sõlmitud poliitiliste kokkulepete tulemusena oleks selle aasta jaanuarist pidanud ENPA juhiks asuma Euroopa Demokraatide Grupi esindaja. Antud juhul Mihhail Margelov, kes on selle fraktsiooni esimees. Ometi valiti ENPA-s uueks presidendiks Hispaania sotsialist Lluis Maria de Puig, kes jääb sellesse ametisse kaheks aastaks. Miks?

Poliitilises mõttes on see ilmselge tagasilöök Venemaa ambitsioonidele rahvusvahelises plaanis. See sõrmevibutus on üks esimesi avalikke märke Euroopa-Venemaa suhetes. Mida aasta edasi, seda selgemini on näha, et meie kõrval on hoopis teistsugune Venemaa, kui see, mis võeti 1996 aastal Euroopa Nõukogu liikmeks.

Selle asemel, et viia läbi demokraatlikke reforme, austada inimõigusi ja põhivabadusi ning käituda nii nagu ühele õigusriigile kohane, on Venemaa üha ülbemalt vilistanud Euroopa Nõukogu põhiväärtustele. Me teame kõik väga hästi, kuidas Kreml on suhtunud vabasse meediasse. Opositsiooni osa on Venemaa poliitikas muudetud marginaalseks, kodanikeühendused elavad pidevas hirmus järgmise päeva ees. Seda loetelu võiks pikalt jätkata.

Mainin siin ka Tšetšeeniat. Mis sõnumit pidi kandma teade, et duumavalimistel läinud aasta detsembris sai Putini kontrollitav partei Ühtne Venemaa seal 99,36% häältest valijate 99,5%-lise osavõtu juures? Pole siis siin midagi imestada, et Venemaa rahvusvahelised kohustused nii EN-s kui ka OSCE ees on seni suuremalt jaolt täitmata. Endiselt on Vene väed Gruusias ja Moldovas, endiselt ähvardab Venemaa pidevalt oma naabreid reaalsete majanduspoliitiliste meetmetega. Venemaa liikmeksolek OSCE-s on muutnud selle organisatsiooni otsustusvõimetuks ning EN kui inimõiguste ja põhiväärtuste organisatsiooni maine on samuti tänu Venemaale kõvasti kahjustatud.

Kui Euroopa Liit pani 1999. aastal paika Venemaa suunal strateegilise partnerluse poliitika, siis tänaseks ollakse juba olukorras, et senist poliitikat tuleb põhjalikult revideerida ning hakata asju nimetama õigete nimedega.

Euroopa sõltub täna olulisel määral Venemaalt imporditavast energiaressurssidest ning paljudel Euroopa Liidu riikidel on Venemaal olulised majanduslikud huvid ka teistes valdkondades. Seetõttu seisab uue poliitika järgmine tõsine katsumus ees seoses Venemaa taotlusega saada OECD liikmeks. See on organisatsioon, mis ühendab maailma jõukamaid ja arenenumaid riike.

Oma SKP-näitajate poolest võiks Venemaa selle klubi liige olla küll. Kuid ka OECD liikmeksoleku kriteerium ei tugine mitte ainult SKP-le, sama tähtis on ka ühistest väärtustest kinnipidamine. 30-liikmeline organisatsioon teeb otsuseid ühehäälselt ja kui üks riik mängib pidevalt mingis ainult talle arusaadavas noodis, nii nagu see OSCE-s on juhtunud, siis on võimatu ühist helistiku saavutada.

Venemaa on viimase seitsme aasta jooksul saanud tänu nafta- ja gaasihindade tõusule ülbust juurde ja mida aeg edasi, seda kõvemini nõuab ta rahvusvahelises plaanis enda kohtlemist suurvõimuna. Venemaa on tõesti oluline riik ÜRO julgeolekunõukogus praegugi ja tema roll globaalsete rahvusvaheliste asjade klaarimisel vahel suur. Olgu selleks siis Lähis-Ida rahuprotsess, mille käigus Venemaa relvastab Süüriat ja Iraani, või Põhja-Koreaga peetavad läbirääkimised, kus Venemaa jagab neile maailma rahu ohustavat tehnoloogiat, samuti Kosovo tuleviku küsimuse lahendamine, kus Venemaa on igasuguse lahenduse vastu.

Kuid teisalt on tänane reaalsus see, et optimism, sinisilmsus või soovmõtlemine Venemaa suhtes on maailmas järsult vähenenud. Viimased duumavalimised Venemaal olid järjekordseks kinnituseks sellest, et Putini juhitud riik taganeb pikkade sammudega 17 aastat tagasi valitud demokraatia teest ja suundub ummikteele.