Archive for February, 2009

Oma raamatus “Trump. Kuidas saada rikkaks” annab Donald Trump algajatele ettev?tjatele n?u, kuidas teenida esimene miljard.

Tuesday, February 24th, 2009

Riietuge alati vastavuses oma kultuurilise tasemega

Kunagi ma uhkustasin, et ostan odavaid ülikondi ja muid r?ivaid. Ei olnud m?tet maksta tuhandeid dollareid, kui asju v?is osta 100 dollari eest. Kes sellest teada saab?

Kuid aastatega hakkasin ma m?istma, et mul ei ole ?igus. Nüüd ostan ma väga kvaliteetseid jalatseid ja need tunduvad igavestena, samal ajal kui odavad, nagu mulle meenub, kulusid kiiresti ning nägid välja täpselt nii kallid, kui ma nende eest maksin.

Riietus räägib meist paljugi juba enne seda, kui me suu lahti teeme.

Kahjustage sihilikult oma reputatsiooni

Väljastage hoolikalt valitud infokilde, väljendage läbim?eldud provokatsioonilisi arvamusi, et vaadata, milline on reaktsioon. öeldes midagi ootamatut, v?ite saada paljastava vastukaja.

Ma v?isin n?upidamisel teha nördimapaneva märkuse, et vaadata, kas teised osav?tjad hakkavad takka kiitma v?i vastu vaidlema. See on hea viis hinnata neid, kellega sa ühe laua taga istud.

Saage oma isiklikuks finantskonsultandiks

Paljud palkavad enesele finantskonsultandid, kuid ma olen korduvalt näinud, kuidas konsultandid inimesi krahhini viisid.

N?uandjat valides toetuge omaenese otsustustele, mis on tehtud lugupeetud väljaannete ärilehekülgedelt loetu alusel. Neid lugedes hakkate tundma, mis toimub turul, sealhulgas seda, millised konsultandid on paremad. Järgige v?itjaid.

Tasuge kätte

Kui teile avaldatakse survet, siis vastake samaga. Kui teid solvatakse, siis rünnake kogu v?imaliku j?u ja energiaga. Silm silma vastu.

Olge umbusklik. Ma tean, et sellisel juhul ei näe te just hea välja, kuid isegi k?ige parem s?ber v?ib himustada teie abikaasat v?i teie raha.

Ärge p?lake juuksurikunsti

Mind kritiseeritakse sageli selle eest, kuidas ma oma juukseid kammin. New York Times nimetas minu soengut “keeruliseks rajatiseks, mille v?iks anda hindamiseks arhitektuurikriitikutele”.

Minu arvates näeb see välja hea, kuid ma ei ole kunagi väitnud, et soeng on minu k?ige tugevam külg. Kuid mind paneb imestama, kui sageli küsitakse minu käest, kas ma ei kanna mitte parukat.

Vastus: kategooriline ei. Ma ei kanna parukat.

Püüdke vältida käesurumisi

M?ned administraatorid usuvad tugevasse käesurumisse. Mina usun käesurumiste puudumisse. Mul tuleb sageli kokku puutuda sellega, et mees, kes on ilmselt külmetanud, tuleb minu juurde ja lausub: “Härra Trump, ma tahan suruda teie kätt”. On teada, et nimelt niiviisi antakse edasi mikroobe. Kord oli juhtum, mil inimene väljus tualetist, raputades vett alles märgadelt kätelt. Ta tuli minu laua juurde ja ütles: “Härra Trump, te olete suur inimene. Kas ma v?in teie kätt suruda?”

Algaja kaupleja 10 viga

Tuesday, February 24th, 2009

Niisiis, algaja kaupleja tüüpilisemad vead:

1. Turu kui omamoodi kasiino tajumine. Mitte asjata ei räägita: “Börs – see on kasiino intellektuaalidele”. Peaaegu 100% algajaid kauplejaid tajuvad turgu just nimelt niiviisi. See viib selleni, et sageli avatakse positsioon, nagu öeldakse “intuitsiooni järgi”. Kusjuures alguses v?ib sellel olla positiivne resultaat, paraku nii v?i teisiti viib niisugune “strateegia” kaotuste roduni ning selle tagajärjel deposiidi hävimiseni.

2. Positsiooni avamine enne uudiste väljatulekut. Suurem osa kogenud kauplejaid püüab sulgeda positsioonid enne ülemaailmsete uudiste (eriti USA FRS osas) väljatulekut, kuna sageli viivad need tugevatele ja ettearvamatutele liikumistele. Paraku teevad algajad sageli vastupidi, püüdes saada maksimaalset kasu minimaalse ajaga, avavad positsioonid oma ootustest ja eelaimustest juhindudes. See viib deposiidi kriitiliste kaotusteni ja selle tagajärjel turult väljumisele.

3. Kauplemine ilma süsteemita v?i sagedane süsteemist taganemine. Nimelt sel p?hjusel l?petavad paljud oma kauplejakarjääri. Praegusel ajal eksisteerib kümneid, kui mitte sadu kauplemissüsteeme, nii et valida enese jaoks nende hulgast k?ige sobivam ja arusaadavam ei kujuta enesest mingit raskust. Kuid paljud kahjuks ignoreerivad seda.

4. Kapitali arusaadava juhtimise puudumine. Hea kauplemissüsteemi olemasolu ei ole veel edu garantii börsil. üksk?ik milline kauplemissüsteem viib varem v?i hiljem kaotuste seeriani, kuid kapitali juhtimise süsteemi olemasolu hoiab kauplejat kriitiliste kahjumite eest. Kapitali juhtimise puudumine aga v?ib isegi hea süsteemi korral k?igest m?ne kahjumliku tehinguga deposiidi maha kanda. Näiteks suurte riskide korral 20 ja rohkem protsenti deposiidist.

5. Positsiooni avamine positsiooni enese pärast. Sageli, ootamata ära täpseid signaale, kiirustab algaja kaupleja avama positsiooni, nähes, et turg “läheb minema” ja jätab tema ilma kasumita. Näiteks v?ib olla ost k?ige k?rgemal ja müük k?ige madalamal tasemel enne trendi pöördumist. See viib sageli maksimaalsetele kahjudele.

6. Stoppide ignoreerimine v?i nendest loobumine. Seda täheldatakse kahjude kandmisel stoppide kasutamise korral. M?nikord v?idab turg kahjumi tagasi, kuid siis, kui kaupleja on juba mängust väljas. Nimetatud nähtus sunnib kauplejat kas panema väga suured stopid v?i töötama üldse ilma nendeta.

7. Väikeste stoppide kasutamine. Vastupidiselt ülalöeldule seab kaupleja, kartes liiga suuri kahjumeid, stopi nii lähedale sisenemishinnale, et juhuslik hinnap?rge lööb ta välja.

8. Päevasisene kauplemine v?i kauplemine ülilühikestel ajavahemikel (5 min, 15 min, 1 tund jne). Sageli hakkavad algajad kauplejad kohe kauplema päevasiseselt v?i lühikestel ajavahemikel, lootes saada ülikasumeid. Liikumised nendes vahemikes on puhtalt spekulatiivsed ning p?hiliselt puuduvad neil igasugused p?hjendused, olles järelikult raskesti ennustatavad. Sellepärast on soovitatav alustada suurematest ajavahemikest (uustulnukate jaoks k?ige optimaalsemaks variandiks on kauplemine 4-tunniste ja suuremate graafikute järgi).

9. Kauplemine vastu trendi. Nii banaalsena kui see ka ei k?laks, kuid nimelt kauplemine vastu trendi viib suurema osa kauplejaid kahjumitele. Paljude ostavad langeva trendi pealt, leides, et nimelt siin peab olema p?hi, aga turg aina langeb ja langeb… Siin ei ole seletada midagi, püüdke lihtsalt mitte kaubelda vastu trendi v?i äärmisel juhul kasutage jäika stoppi.

10. Ning viimane. ÄRGE jääge kauaks ootama. Tähistage juba varem ära kasum, mida te tahate saada ning selle saavutamisel sulgege positsioon. Ahnus ei ole turul kohane.

Vene rubla kukkus 11 aasta madalaimale tasemele.

Tuesday, February 3rd, 2009

Vene rubla kukkus dollari vastu 11 aasta madalaimale tasemele ning investorid spekuleerisid, et Venemaa võib olla sunnitud rubla kaitsest reservide lõppemise tõttu loobuma.

Venemaa keskpanga esimees Sergei Ignatjev lubas 22. jaanuaril kasutada reserve, et hoida rubla tasemel 41 dollari ja euro valuutakorvi vastu, mis tähendab 36 rubla dollari eest, vahendab Bloomberg.

Rubla on alates augustist dollari vastu langenud 35 protsenti. Keskpank on alates novembrist laiendanud rubla kauplemisvahemikku 20 korda, enne kui võttis kasutusele poliitika, mille kohaselt peavad turujõud ise vahetuskursi kindlaks määrama.

Peaminister Vladimir Putin ütles 25. jaanuari intervjuus, et Venemaa on käitunud teistest riikidest erinevalt, kasutades reserve rahvusvaluuta päästmiseks. Kümne aasta taguse kriisi ajal kukkus rubla ühe päevaga 29 protsenti.

Keskpank tõstis 30. jaanuaril ühe päeva ja seitsme päeva intressimääri, et muuta rublaga spekuleerimiseks raha laenamine kallimaks.

Venemaa on vähendanud oma välisvaluutareserve alates augustist kolmandiku võrra, müües rubla toetamiseks dollareid ja eurosid.

Vene toornafta hind langes eelmisel nädalal 2,9 protsenti 44,24 dollarile barreli eest. Venemaa 2009. aasta riigieelarve tasakaalustamiseks peaks naftahind olema 70 dollarit barreli eest. Putin on nõudnud, et eelarve üle vaadataks, võttes arvesse majandusministeeriumi ennustust keskmise naftahinna kohta, mis jääb 41 dollari juurde barreli eest. Rahandusminister Aleksei Kudrini sõnul jääb majanduskasv 2009. aastal nulli.