Pooh Blog

Kui küsida Moskvas našistidelt, miks nad Kremli asemel Eesti saatkonna ees piketeerivad, hakkab nende komissar korralikult kokutama ja tema seltsimehed vihaselt sisistama. Pole ju meeldiv, kui osatatakse haiget kohta.
Aga küsimus oli igati korrektne. Vaenlase ehk Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kutsus nende õuele pidutsema ju nende peremees Kreml ise. Ja vaenlane julgeb veel välja ka ilmuda!

Muidugi loodavad našistid nüüd palehigis, et Ilves nende soovitusi kuulaks ja põnnama lööks. Et ta koju jääks. Saaks ju siis kõige kõvemini trummi lüüa nende “paganama Eesti natside kallal”. Kedrata edasi oma väsinud külma sõja retoorikat ja eksistentsile põhjendust leida.

Eilne našistide demonstratsioon Moskvas Eesti saatkonna vastas oli kunagiste spektaaklite hale vari. Našistid (te ei tohi meid nii kutsuda, karjatab üks koleerilisema olekuga komissar eestlastele vahele) on ilmselgelt allamäge liikumas. Pole enam uhkeid lavastusi, kostüüme ega ka korralikku võimendustehnikat.

Paarkümmend norus olekus kutti. Kolm haledat plagu ja 15 minutit vaevukuuldavaid hõikeid. Nende selja taga tülpinud nägudega ukse vahel passivad tuletõrjujad, kelle väravate ees kogu etlus toimus.

Kõige targem oleks muidugi našistide aktsioon täielikult tähelepanuta jätta. Kuid omal moel on see oma marginaalsuses tähtis. Nende kokkukängunud tsirkus näitab ilmekalt, kui palju on ajad võrreldes kolme aasta taguse olukorraga muutunud.

Siis lasti Eesti suursaadikule gaasi näkku, nüüd kutsub Venemaa president Eesti riigipea ise külla ja saatkond Tallinnas mängib mõttega tunnistada Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt.

Muidugi pole see meeltmööda auahnetele lapsukestele, kes nägid Našide „pioneeri“-liikumises sobilikku sotsiaalset lifti oblastitest pealinna võimukoridoridesse. Kuid nüüd on nad tõepoolest saamas selleks, mida ennustas üks duumaajakirjanik juba aasta tagasi: kasutatud ja maharullitud kondoomiks.

Biokütuste tooraineks on süsinikdioksiid ja vesi. Siiski ei tehta neist otse kütuseid, vaid kõigepealt biomassi, mille töötlemise käigus on võimalik saada soovitud kütust. Ideaalne olukord oleks mõistagi selline, kui meie käsutuses oleksid organismid, mis suudaksid kohe kütust valmistada, ilma et peaks vaeva nägema maisi, vetikate või muu biokütuste toorainega. Just selline lahendus on nüüd väidetavalt ka olemas.

Võrguajakiri Technology Review valis selle lahenduse olulisemate uute tehnoloogiate hulka, millel on suur potentsiaal inimkonna tulevikku olulisel määral mõjutada, vahendab Novaator.

Noubar Afeyan on ettevõtte Joule Biotechnologies juht. 1987. aastal kaitses ta Massachusettsi tehnoloogiainstituudis doktorikraadi keemiatehnikas. Afeyan väidab, et tema ettevõtte käsutuses on geneetiliselt muundatud fotosünteesivad mikroorganismid, mis toodavad süsinikdioksiidist ja veest etanooli või biodiislit. Väidetavalt pole keegi teine sellega varem hakkama saanud.

Mikroorganismid kasvavad fotobioreaktorites. Nad ei vaja magedat vett ning nende kasvatamiseks vajalik pind on võrreldes teiste biokütuste toorainete kasvatamisele kuluva pinnaga üsna väike. Kütust eraldavad nad pidevalt, nii et selle kättesaamine on pidev ja lihtne protsess. Laboritestide põhjal usub Afeyan, et ühelt hektarilt on võimalik saada sada korda rohkem kütust kui hektariselt maisipõllult etanooli. Afeyani sõnul on saadud kütuse hind võrreldav traditsiooniliste fossiilsete kütuste hinnaga.

Kui Afeyanil on õigus, võib biokütustest saada seniarvatust palju olulisem alternatiiv fossiilsetele kütustele. Näiteks maisietanool ei saa kuidagi olla tõsiseltvõetav alternatiiv naftale, sest üha kasvava Maa rahvastiku tingimustes konkureerib ta toidukultuuridega põllumaa pärast. Mitmed teised biokütuste valmistamise lahendused ei vaja küll põllumaad, näiteks vetikad fotobioreaktorites. Samas on neist kütuse eraldamine tavaliselt kallis ja mitmeetapiline protsess. Seetõttu arvas näiteks Rahvusvaheline energiaagentuur, et aastaks 2050 moodustavad biokütused kõige rohkem veerandi transpordisektoris kasutatavaist kütustest.

Joule’i bioinsenerid on varustanud kütuste tootmiseks kasutatavad organismid geneetilise lülitiga, mis lubab neid maksimaalselt ära kasutada. Teadlased lasevad neil kasvada ja paljuneda vaid mõne päeva, seejärel lülitatakse nad ümber tootmisrežiimile, nii et kogu energia kasutataks võimalikult efektiivselt ära kütuste tootmiseks. „Kui teised ettevõtted üritavad kasvatada nii palju biomassi kui võimalik, siis meie eesmärk on risti vastupidine,” ütleb Afeyan.

Sel suvel plaanib Joule Biotechnologies astuda laborikatsetest sammu edasi — päikeselisse Texasesse rajatakse esimest tootmisüksust. „Ma ei taha öelda, et suur revolutsioon on kohe siin, sest antud teemaga olen ma juba kaua tegelenud. Samas ma usun, et oleme millegi suure jälil — biokütus, mis suudab võistelda fossiilsete kütustega nii hinna kui ka mahu poolest”.

09. aprill 2003

TÜLI Klubi öised, väidetavalt lärmakad kogunemised segasid ühiselamuasukaid
Jaanuaris avatud kultuuriklubi Tempel pani mõnekuulise tegutsemise järel hoone haldajaga tekkinud vastuolude tõttu uksed kinni.

Nüüd, kui ülikooli kultuuriklubi on tegevuse lõpetanud, otsivad uut võimalust elamiseks-olemiseks ka Templi tegijad.

Algusest peale pinnuks silmas. Templi eestvedajad hakkasid aktiivsemalt tegutsema detsembris ning jaanuaris avati Pärnu maantee 59 keldris uus klubi. ?Tahtsime klubis pakkuda kunstnikele tasuta kunstiga tegelemise võimalust,? rääkis üks klubi eestvedajaist ?enja Berezovski. ?enja sõnul käis klubis algusest peale ?likvideerimiskomisjone?, kes üritasid selle tegevust kahtluse alla seada.

Märtsis sai Tempel aga kirja, milles teatati, et neil on kolm päeva aega välja kolida ning 1. aprilliks peab tuba tühi olema. Kirja saatis Pedagoogikaülikooli kinnisvara haldaja Elamu.

Elamu direktori Tõnu Madara sõnul ei saanud koostöö Templiga jätkuda, sest kultuuriinimesed pidasid hommikuni pidusid, mis segasid Pärnu mnt 59 ühiselamu elanikke.

?enja pole süüdistusega nõus. ?Mõnikord mängisime ise kella neljani muusikat, kuid see oli teistmoodi ja ainult siseringile,? seletas noormees.

Rendilepingu Elamuga soovis lõpetada ka Templile ulualust pakkunud kohvikupidaja OÜ DNA Grupp. Lepingu ülesütlemise põhjuseks nimetas kohvikupidaja ebarentaablust. DNA Grupi tollase esindaja sõnul oli koostöö Templiga raske, sest firmal ja kunstiinimestel olid erinevad arusaamad kohviku pidamisest.

?Nad tahtsid teha alkoholivaba klubi, mis iseenesest on hea idee, kuid Eesti tingimustes ei toimi,? seletas DNA nimetuks jääda soovinud endine töötaja. Kohvikupidaja sõnul ei istunud talle ka see, et noored kultuuriinimesed ainult kri?naiitlust propageerisid. ?Nendel on oma tempel, kus nad koos käivad, see siin pidi olema kultuuriklubi paljude erinevate suundadega,? seletas ta.

Otsivad uut ulualust. Pedagoogikaülikooli nüüdseks tegevuse lõpetanud klubi direktori ja samas keldris veel ka tantsustuudiot ProDance pidava Erik Kösteri hinnangul on Templi väljatõstmine direktor Tõnu Madari soov ülikoolile kuuluvas hoones üliõpilaste kultuurielu edendamise asemel raha teenida.

?Alguses, kui esitasin ülikooli halduskogule kultuuriklubi kontseptsiooni, oli kõik korras,? seletas Köster. Mõne kuu pärast aga ei tahetud Templit enam ning leping DNA Grupiga lõpetati. Tempel tõsteti Kösteri sõnul turvameeste abiga välja. Ruumide teine rentnik ProDance esitas pakkumise DNA-lt vabanenud ruumide rentimiseks, kuid ülikool keeldus neid ProDance?ile rentimast.

?Meil on teisi, paremaid pakkumisi,? sõnas Madar, lisades, et teise pakkumise esitanud firma Annilill on väga pere- ja kultuurikeskse tegevusega. Ülikool pole veel otsust teinud, kes kohvikust ja kultuuriklubist Tempel vabaks jäänud ruumid rendile saab.

Tänavale tõstetud Tempel otsib endale aga uusi ruume. ?Saime vene kultuurikeskuselt pakkumise, aga teame, et seal võib probleeme tekkida,? polnud klubi eestvedaja ?enja kuigi lootusrikas.

Mari Rebane