Krimmist pärit bioenergeetik ja ruunikirja uuendaja professor Vassili Gotš leidis Eesti rannikul Osmussaarel üles Odini haua.
Professor Vassili Pavlovitš Gotš pole Eestis ehk nii tuntud kui näiteks Ukrainas või Brüsselis. Ometi valis maailma üheks juhtivaks bioenergeetikuks peetav mees oma selle aasta koolitusseminari toimumise kohaks Eesti, täpsemalt Kubija hotelli Võrumaal. Sadakond bioenergeetika spetsialisti paarikümnest riigist kuulasid nädala Lõuna-Eestis “kolmanda aastatuhande parima ravitseja” tiitlit kandva mehe loenguid. Miks otsustas sellise kaliibriga mees, keda Venemaal ja Ukrainas tunnevad presidendid ning kelle vastuvõttudele Krimmi sõidetakse kogu maailmast, just Eesti kasuks?
Ühtekokku on professor Gotši seminaridel käinud pea 1500 inimest, ent oma tõelisteks õpilasteks peab ta kümmet neist. Nendest kaks – Irina ja Andrei Mikerov – elavad ja tegutsevad bioenergeetikute-ravitsejatena Eestis. Nemad organiseerisidki siinse seminari.
Elutööks ruunimärgid
Tegelik põhjus, mis professori Eestisse tõi, oli aga soov leida üles tema andmetel Eesti rannikul asuv ruunikirja autori, omaaegse aaside suguharupealiku ja teadmamehe, hiljem skandinaavlaste peajumalaks kuulutatud Odini haud. Mis seob Ukraina professorit Skandinaavia jumalaga? Nagu selgub, elutöö. Mõlema mehe, nii Gotši kui Odini elutööks on ruunimärgid.
Igal ajastul on olemas inimesed, kes n-ö avavad tee uudsetele teadmistele. Vassili Gotš on kirjutanud 178 teaduslikku tööd, mida on trükitud 416 000 eksemplari, ent tema elutööks on ruunikirja uuendamine vastavalt kaasaja inimeste vajadustele.
Uued ruunid – 32 kirjamärki, mil ka energeetiline kasutusväli – on tänaseks õpikuna välja antud prantsuse, inglise, norra ja loomulikult vene keeles. Ruunikeele keskused on 12 endises N Liidu riigis ning Belgias, Norras ja Saksamaal. Ruunitehnoloogia alal on viie aastaga jõutud kaitsta seitse doktoriväitekirja.
Professor Vassili Gotši Eesti reisil oli selge siht: leida skandinaavlaste peajumala haud.
“Õppisin klassikalised ruunid selgeks ja uurisin, kuidas nad toimivad energiatele,” selgitab Vassili Gotš. “Sai selgeks, et vanad, ca 2500 aastat tagasi aaside hõimupealiku Odini poolt süsteemiks arendatud ruunimärgid omasid energeetilist väge omas ajas, praeguses ajas aga on inimkond arenenud ning märke oli vaja muuta, et need muutunud ajas taas “tööle” hakkaksid.” Seega taaselustas professor Gotš keele, mille printsiibid olid aastatuhandetega kaotsi läinud.
Ruunimärkide elektromagnetvälja uurides sai diplomeeritud elektrotehnik aru, et ruunimärkide geomeetria avaldab mõju inimorganismi organitele ja kudedele. “Märgid toimivad omalaadse antennina, mis püüavad kinni just kindla pikkusega elektromagnetlaineid,” püüab professor lihtsurelikule arusaadavas keeles selgitada, mil viisil pealtnäha tavalised joonekombinatsioonid on saanud maagiliste märkide maine. Lihtsalt 2500 aastat tagasi ei teatud elektromagnetilistest lainetest veel midagi, siis näis ruunide mõju inimorganismile ülemeeleline, jumalik ning maagiline.
Pea alaspidi
Odin, muistne Skandinaavia peajumal, olla saanud ruunikirja pärast seda, kui oli üheksa päeva Ydrasilil, maailmapuul, pea alaspidi rippunud. Maagiliste märkidena on osa ruunisümboleid eksisteerinud juba maailma ühe müstilisema rahva – etruskide juures. Odin lõi märkidest tervikkeele, oletatavalt toimus see 650–550 e.m.a. Muide, ka maailmarändur ja uurija Thor Heyerdahl jõudis enne oma surma aastal 2001 Vassili Gotšiga samale arusaamisele: Odin oli Musta mere ääres elanud suguharupealik, kes osaga oma rahvast mööda eestlaste jaoks nii tähenduslikku Hõbevalge veeteed Põhja rändas ja seal pärast surma jumalaks kuulutati. Heyerdahl tahtis sellest isegi filmi teha, kahjuks aga tuli tal endal enne Valhalla teele asuda. Thor Heyerdahli uurimustest pole Vassili Gotš kuulnud, tema jõudis Odini teekonnas selgusele geograafilisi kohanimesid uurides.
Ruunikeele sünnipaigaks Krimm
Sealt selguski, et Odin lõi omaaegse ruunikeele Krimmis, Asgardi- nimelises reaalselt eksisteerinud linnas. Vassili Gotš, kes samuti elab Krimmis, suutis aastaga luua ruunidele uue tähendusvälja ja leida, milleks nad tänapäeva muutunud maailmas kasulikud on. “Ruunimärgid on piktograafilised resonaatorid, mille kasutamisel võimenduvad asjade positiivsed omadused,” väidab professor Gotš. Nii on ruunitehnoloogiaid rakendades võimalik vähendada auto kütusekulu, parandada toiduainete kvaliteeti, vähendada arvutikiirguse toimet inimesele, suurendada homöopaatiliste ravimite toimet, kui lasta professoril vaid mõned valdkonnad nimetada.
Ruunitehnoloogia väljatöötamise eest on professor Gotš saanud kaks Euroopa Liidu Instituudi kuldmedalit ja Chevaliere’ ordeni, lisaks muid prestiižseid autasusid.
Kui keegi ikka veel kahtleb ruunide Krimmi päritolus, siis Ynglinga saagast, Rootsi vanimast ajalookäsikirjast võib lugeda, et jumal Odin tuli Suur-Rootsiks nimetatud piirkonnast, mis asub kusagil kaugel lõunas. Muide, seesama Ynglinga saaga kirjutab, et Odinil oli kolm poega, kellest üks hakkas valitsema praegust Eesti ala. Avades Kalevipoja, leiame esimeselt leheküljelt loo sellest, kuidas Kalev, üks kolmest vennast, siia Põhjakotka turjal lennates saabus …
Professor Gotš, kes on uurinud ka sakraalgeograafiat, s.o kohtade pühasid tähendusi, on kindel, et Krimm ja Eesti on olnud pikka aega omavahel ühenduses. Võttes lahti meie ekspresident Lennart Meri “Hõbevalge”, saame sellele teadmisele kinnitust.
Selle loogika järgi asub Eesti väga tugeva bioenergeetikaga kohas.
Ega asjata ristisõdade ajal kaks ordut kaht maad vallutama siirdunud – johanniidid läksid Poja maale ehk Iisraeli ning teutoonid Ema maale ehk Eestisse. Kaudseks kinnituseks Eesti erilisele energeetilisusele on ka meie imeväikest territooriumi inimese eksistentsi ajal tabanud meteoriitide hulk – väidetavalt suurim maailmas territooriumiühiku kohta.
Professor Gotši arvates on Eesti “alguste maa” ning tema eriline energeetika ongi see, mis eri aegadel vallutajaid siia tõmmanud on.
Osmussaar – Odini küngas
Osmussaar, kus Odin professor Gotši uurimuste kohaselt oma viimase puhkepaiga leidis, on ürgsetest aegadest alates olnud Läänemerel strateegilise tähtsusega saar. Rootsi keeles kannab saar nime Odensholm, mis tõlkes tähendab Odini küngast.
Kui vaadata saarekese kaarti, on selgelt näha, et praeguse Lõunasadama laht on kunagi ulatunud – nii uskumatu, kui see ka ei tundu – hetkel keset saart asuva kabelini välja. Üks järv kabeli lähedal kannab nimetust Länshamn, tõlkes läänesadam.
Geoloog Kalle Suuroja väitel kerkib Osmussaar kiirusega 3 millimeetrit aastas. Seega 2500 aastaga on saar kerkinud 75 meetrit! Järelikult on kunagine sügava ja hea sadamakohana tuntud lahe põhi praeguseks maismaa.
Odini hauakoht asub aga väikse järvekese lähedal, soisel alal, mis näitab, et teadmamees sängitati varjulisse sügavase lahesoppi, mis hiljem järvekeseks kinni kasvas ja kallastelt soostus. Kivi, millega paik on märgitud, ulatub mitmeid meetreid läbi sookihtide vee alla, seega püstitati hauakohale kunagi kivisammas, millest praeguseks vaid tipp näha on.
Uskuge või mitte, aga selle kivi asukoha tunneks ära ka siis, kui sind ei saadaks maailma üks juhtivaid bioenergeetikuid. Nimelt pääseb kivi juurde vaid läbi soo. Kui mujal on vesi, mis varvaste vahel lirtsub ühtlaselt jahedalt, siis kivi kõrval astud ootamatult täiesti sooja vette. Temperatuuride vahe on nii tuntav, et tundub lausa uskumatu. Aga tõepoolest – astudes mõnikümmend sentimeetrit kivist eemale, puutuvad varbad jälle jahedat vett.
Bioenergeetikuks saab õppida
Bioenergeetikut eristab imeravijast või ekstrasensist tõsiasi, et energiaga ravijaks võib saada iga täie mõistusega terve inimene, selleks ei pea olema mingite eriliste võimetega sündinud. Bioenergeetikuks saab õppida. Kaasajal on sellekohased õpikud välja antud, üks neist ilmus hiljuti isegi eesti keeles.
Ekstrasensid sageli vaid juhivad energiaid, mõistmata protsesside toimemehhanisme, millega nad ise manipuleerivad. Bioenergeetikud suunavad energiaid teaduslikul viisil.
Need sadakond inimest, kes sel aastal Kubijal Vassili Gotši seminaril käisid, on bioenergeetikat õppinud 7–10 aastat. Kõigil neil on oma õpilased ja patsiendid, seega oli tegu Gotši koolkonna kõrgema astme täiendõppega.
“Me ei saa kedagi teha uueks, puhtaks ja ilusaks, küll aga on võimalik leevendada haiguste kulgu, tervendada suhteid inimeste vahel ja isegi muuta geopatogeentsoonide toimet inimestele,” räägib professor. “Sellega bioenergeetika tegelebki, et puhastab inimese negatiivsest, mis temasse on kogunenud, vabastades sellega tema enda loovad energiad, mille abil iga inimene juba ise oma eluga edasi minna suudab.”