Pooh Blog

Riigikogu saatis täna teisele lugemisele sotsiaaldemokraatide algatatud eelnõu, mis seadustamise järel vähendab eluasemelaenu
võtjate riske ning kergendab pangalaenuga hätta jäänud ja pankrotistunud inimestel võlakoormast vabanemist.

“Meie eesmärgiks on lõpetada tulevikus olukord, kus paljud eluasemelaenu võtnud pered kaotavad oma kodu, aga jäävad endiselt
pangale võlgu suuri summasid, kuna kinnisvarahinnad on kukkunud ja
võla tagatiseks oleva kinnisvara sundmüügi puhul ei laeku piisavalt raha, et kohustusi täita,” selgitas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna
fraktsiooni liige Hannes Rumm.

Tänase raske seisu on Rummi sõnul
põhjustanud asjaolu, et kinnisvara väärtusega seotud riskid on olnud suuresti laenuvõtja ja märksa vähem panga kanda.

Eelnõu võtab pankadelt õiguse nõuda laenu saajalt lisatagatist, kui kinnisvaraturul hinnad langevad.

Eelnõu leevendab ka oma laenude tagasimaksmisega lootusetult raskustesse sattunud inimeste olukorda, lühendades pankroti aega seniselt viielt aastal ühe aastani. Pankrotiseaduse muudatused

lihtsustavad võlgadest vabastamise protsessi, aidates nii kogu oma vara kaotanud inimesi. “Me teeme ettepaneku lühendada perioodi, mille jooksul võlgnik vabaneb kõigist oma võlgadest. Kehtiva seaduse järgi
on see aeg viis aastat, kuid see aeg võiks olla üks aasta,” rääkis põhiseaduskomisjoni kuuluv Rumm. Leebema pankrotimenetluse korral
saavad inimesed palju rutem pöörduda oma tavapärase elukorralduse
juurde.

Asjaõigusseaduse ja pankrotiseaduse muutmiseelnõul pole
tagasiulatuvat jõudu.

Registrite ja Infosüsteemide Keskus teatab oma veebilehel, et
aasta esimese kuu jooksul on esitatud juba mitusada aruannet, mis näitab, et majandusaasta aruannete esitamise portaal on kasutajate poolt hästi vastu võetud.

Uus majandusaasta aruannete koostamise ja esitamise keskkond , kuhu saab aruandeid sisestada etteantud vormide täitmise kaudu või laadides üles XBRL faili, avati äriregistri ettevõtjaportaalis 1. jaanuarist 2010.

Uus keskkond loodi selleks, et majandusaasta aruannete koostamine ja esitamine võimalikult lihtsaks muuta ning kiire andmevahetusteenusega asutuste vahel ettevõtja aruandluskoormust vähendada.

Keskkond valmis Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) ja Justiitsministeeriumi tellimusel ning rakenduse arendajaks oli OÜ Smartlink.

RIK-i asedirektori ja XBRL töögrupi juhi Piret Meelinnu sõnul on koostöö Smartlinkiga olnud positiivne kogemus.

„Tegemist on XBRL andmevahetuse standardi esmakordse laiema kasutusevõtu projektiga Eestis, mitmepoolse koostööga erinevate osapoolte vahel ning RIK-i jaoks ka uue tehnoloogilise kogemusega. Kogenud koostööpartnerite panust ei saa siin alahinnata“ ütles Meelind.

Esimene kuu on äriregistri ettevõtjaportaali majandusaasta aruande esitamise rakendusel möödunud tema sõnul edukalt. Tänase päeva seisuga on XBRL formaadis aruandeid kokku esitatud 290. Laekunud on ka esimesed elektroonilised aruanded mittetulundusühingutelt, kes sel aastal esmakordselt esitavad kohustuslikus korras majandusaasta aruanded äriregistrile.

“Esimese kuu tagasiside klientidelt näitab kokkuvõtlikult, et uut majandusaasta aruande esitamise ideed ja rakendust peetakse heaks ja uuenduslikuks ning ka raamatupidamismaastikku korrastavaks,” teatab Registrite ja Infosüsteemide Keskus.

RIK pakub portaali tuge kõikidele, kel tekib küsimusi uues keskkonnas liikudes. Küsimuste ja probleemidega saab pöörduda RIK-i portaali toe poole e-mailil rik.ekanded@just.ee.

Ettevõtjaportaal asub aadressil: https://ettevotjaportaal.rik.ee

Lisainfot majandusaasta aruannete esitamise kohta leiab SIIT.

Alates 2010. aasta algusest muutus teistest liikmesriikidest käibemaksu tagastamise taotlemise kord. Muudatused põhinevad nn käibemaksu tagastuse direktiivil 2008/9/EÜ.

Käibemaksuseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus on kättesaadav SIIT.

Täpsem kord on kehtestatud rahandusministri 18. detsembri 2009. a määrusega nr 66.

Peamine muudatus seisneb selles, et alates 1. jaanuarist 2010 esitatakse tagastustaotlused elektrooniliselt ettevõtja asukohariigi maksuhalduri kaudu, kes omakorda edastab taotluse tagastava riigi maksuhaldurile.

Taotluse vormilise osa nõuetele vastavust kontrollitakse automaatselt taotleja asukoha liikmesriigi elektroonilise süsteemi abil. Taotluse sisulist osa kontrollib ja otsuse käibemaksusumma tagastamise kohta teeb tagastava liikmesriigi maksuhaldur.

Seega Eesti ettevõtja, kellel on õigus teises liikmesriigis tehtud kulutustelt käibemaksu tagasi taotleda, täidab e-maksuametis/e-tollis taotluse vormi, mis jõuab tagastava riigi maksuhaldurini elektroonilisel teel. Pabervormil taotlust alates 2010. aastast liikmesriikide vahel ei kasutata. Ühenduseväliste riikide puhul jääb kehtima varasem kord.

Uut korda kohaldatakse kõigile pärast 31. detsembrit 2009 esitatud tagastustaotlustele. Tagastustaotlus tuleb esitada Maksu- ja Tolliametile hiljemalt tagastamisperioodile järgneva kalendriaasta 30. septembriks. 2009. aasta eest saab taotlusi esitada kuni 30. septembrini 2010.

Tagastamisperiood on periood, mille kohta taotlus esitatakse. Tagastamisperiood ei tohi olla pikem kui kalendriaasta ega lühem kui kolm kuud. Lühema kui kolmekuulise perioodi kohta võib taotluse esitada üksnes juhul, kui ajavahemik hõlmab kalendriaasta lõpuni jäänud aega.

Taotlusele ei pea enam lisama tõendit, et ettevõtja on registreeritud oma asukohamaal käibemaksukohustuslasena. Vastav kontroll teostatakse maksuhalduri poolt enne taotluse edastamist tagastamisliikmesriiki.

Muutuvad käibemaksu tagastamise piirmäärad
Tagastamise miinimummäär teisest liikmesriigist on 50 eurot kalendriaastas ja 400 eurot juhul, kui tagastamisperiood on lühem kui kalendriaasta, või riigi vääringus väljendatud samaväärsed summad.
Eestis on vastavad piirmäärad 782 ja 6258 krooni.

Kaob nõue taotlusele lisatavate originaalarvete osas.
Samas tuleb arvestada, et liikmesriikidel on õigus kehtestada määr, mille ületamisel arvete elektroonsete koopiate lisamine taotlusele on kohustuslik. Maksustatav summa arvel peab olema vähemalt 1000 eurot või kütusearve puhul 250 eurot või riigi vääringus väljendatud samaväärsed summad. Täpsemad juhendid iga riigi nõuete kohta tehakse kättesaadavaks samuti e-maksuametis/e-tollis.

Uuendusena on taotluses vajalik näidata sisendkäibemaksu osalise mahaarvamise korral arvestatav proportsioon, kui taotleja ei saa asukohariigis maha arvata kogu sisendkäibemaksu. Kui nimetatud proportsioon tagastamisperioodi lõpuks muutub, on käibemaksu tagastamist taotlenud isikul kohustus korrigeerida tagastatava käibemaksu summat.

Sätestatakse tähtajad otsuse tegemiseks, täiendava info esitamiseks tagastavale liikmesriigile ning pärast otsuse tegemist tagastamisele kuuluva maksusumma ülekandmiseks. Tagastaval liikmesriigil on kohustus teha otsus 4 – 8 kuu jooksul taotluse saabumisest. Kui puudub vajadus lisateabe järele, tehakse otsus tagastamise kohta 4 kuu jooksul. Kui küsitakse lisateavet, tehakse otsus 6 kuu jooksul taotluse saamisest. Kui maksuhaldur vajab veel täiendavaid andmeid, võib tagastamise tähtaeg pikeneda maksimaalselt 8 kuuni. Kui maksuhaldur rahuldab käibemaksu tagastamise taotluse, siis tagastatakse käibemaks hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates maksukohustuslasele taotluse rahuldamise otsusest teatamisest. Maksuhalduril on kohustus tasuda intressi, kui tagastamise tähtajast kinni ei peeta. Intressi ei tasuta juhul, kui taotleja ei ole temale antud tähtaja jooksul esitanud nõutud lisateavet.

Ettevõtjad võivad taotluste esitamisel kasutada volitatud esindajaid. Eestist välismaale taotluste esitamiseks kasutavad volitatud esindajad samuti e-maksuametit/e-tolli, milleks peab esindajal olema vastav leping. Liikmesriigiti võivad volituste vorminõuded erineda.

Täpsem informatsioon piiriülesest käibemaksu tagastamisest, soetatud kaupade ja teenuste klassifitseerimise koodidest, äritegevuse klassifitseerimise koodidest on kättesaadav SIIN.

Allikas: maksu-ja tolliamet